Ehituspoes kogemata tasku unustatud ukselukk viis kliendi vangikongi

Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.

Ehituspoe klient selgitas koheselt turvameestele, et tal tõesti ei olnud varastamise soovi ning näitas sularaha ja 500 euro eest ostetud kaupa tõestamaks, et 15-eurost lukku ei ole tal kindlasti tarvis varastada – ta soovis selle osta, kuid unustas lihtsalt kassasse jõudes taskusse. Turvamehed ei olnud nõus olukorda kohapeal lahendama ning kinnitasid, et neil kehtib 0-tolerants.

Kuna turvameeste üleolevus tekitas kliendis segadust ja hirmu, palus ta neil kutsuda politsei, kuid turvamehed ütlesid, et politsei tuleb pärast seda, kui klient on turvaruumis 4 tundi istunud. Klient viidigi turvaruumi ning lukustati sinna. Mõne aja pärast lõi segaduses klient aga turvaruumi ukse maha ning püüdis põgeneda, kuid turvamehed said ta kätte ning kasutasid tema peal füüsilist jõudu, tekitades kliendile kehavigastusi. Alles seejärel kutsuti ka politsei ning klient viidi arestikambrisse, kus plaaniti teda esialgu 48 tundi kinni hoida.

Jurist Igor Stulovi sõnul on üheltpoolt arusaadav, et turvafirma esindaja käitub talle ette antud reeglite järgi, kuid mõistlik oleks hinnata ka asjaolusid ning kui varastamise soov tundub väga ebatõenäoline, oleks mõistlik olukord lahendada kohapeal ning kõiki teisi osapooli pikast protsessist säästa. “Mina kihutasin kliendi kõne peale politseijaoskonda ning asusin asjas selgust looma ja inimest kaitsma. Selgus, et turvafirma oli kinnipidamise käigus tekitanud kliendile rohkelt kergemaid kehavigastusi ning ta vajas arstiabi. Vägivalda kasutati hoolimata asjaolust, et klient mingit vastupanu ei osutanud. Samuti oli turvateenistus teadlikult nimetanud politseile kordades kallima luku hinna eesmärgiga ületada kriminaalasja alammäära, et saaks tegu käsitleda kuriteona. Vestlesin pikalt valveuurijaga ning suutsin teda läbirääkimiste käigus veenda, et kliendi kinnipidamine ei ole vajalik, kuna tegemist on seadusekuuleka kodanikuga ning ei ole alust arvata, et ta paneb toime uue süüteo või püüab asitõendeid hävitada. Vestluse järel andis uurija korralduse kinnipeetav vabastada ning tagastada talle tema asjad. Klient viidi politseist kiirabiga otse tervisekontrolli,” selgitas Stulov kinnipidamisasutuses toimunut.

Kurioossemaks muudab juhtumi asjaolu, et sellega veel asi ei lõppenud ning kui politsei oli uurimise lõpule viinud, saadeti asi prokuratuuri, kes pakkus kliendile kokkuleppemenetlust, millega klient ei nõustunud. Jurist juhtis prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et menetluses märgitud luku hind ei vasta tegelikkusele ning luku tegelikku hinda arvestades tuleb seda juhtumit käsitleda väärteona, mitte kuriteona, mistõttu ei ole juhtum prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur tagastas juhtumi tagasi politseile menetlemiseks.

Politsei alustas menetlusega uuesti algusest ning asi lõpetati alles kahe aasta pärast kliendi õigeksmõistmisega.