Töövaidluse õigusrobot

Kas ma saan lisaks töösuhte tuvastamise avaldusele esitada ka välja maksmata töötasu või rahaliste nõuete kohta avalduse?

Jah, saad küll. Selleks tee valik: “Soovin töösuhte tuvastamist”. Seal saad valida ka rahalise nõude esitamise avalduse koostamise.

Kas saan esitada kõik kolm nõuet korraga (töösuhte tuvastamine, rahaline nõue, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine)?

Jah, koos saab esitada nii töösuhte tuvastamise, rahalise nõude kui ka taotleda töölepingu tühisust. Selleks tuleb alustada teekonnaga: “Soovin töösuhte tuvastamist,” misjärel pakutakse Sulle ka kõiki teisi valikuid.

Mida pean pärast avalduse vormistamist tegema?

Pärast vestlusrobotis avalduse vormistamist saad enda poolt märgitud e-posti aadresssile valmis nõudekirja, mis tuleb digiallkirjastada ning koos kõigi lisadega saata kirjas märgitud aadressile: avaldused.tvk@ti.ee

Kas ma saan töövaidluskomisjonis loota ka juristi abile?

Kui soovid lisaks avalduse koostamisele ka juristi abi, siis broneeri aeg nõustamisele: www.hugo.legal/broneeri

Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis ja kohtus. Vaidlustamise tähtajad, riigilõiv, edasikaebamine

“Töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumine esimese instantsina ei ole kohustuslik. Kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumise üldine tähtaeg on 4 kuud arvates nõudeõiguse tekkimisest. Töölepingu ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Töötasu nõuet saab esitada 3 aasta jooksul (samuti arvates nõudeõiguse tekkimisest). Töövaidluskomisjoni pöördumine on mõlemale poolele (tööandja ja töötaja) riigilõivuvaba.

Töövaidluskomisjoni otsust saab vaidlustada maakohtus 1 kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki vaidluse osaline ei ole esitanud avaldust maakohtusse või kui avalduse esitanud pool loobub töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisest. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja täidetakse täitemenetluse seadustikuga sätestatud üldises korras.”

Mille poolest erinevad töövõtuleping ja tööleping?

Töölepingu sõlmimisel juhindutakse töölepingu seaduse sätetest. Töölepingu alusel tehakse tööd tööandja juhtimisel, tööandja poolt määratud kellaajal ja kokkulepitud tööülesanded kindlas ruumis või töökohas. Tööandjal on kohustus teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse. Tööandjal on õigus ja kohustus kontrollida töötaja töökohustuste täitmist. Tööandja peab tagama töötajale kokkulepitud tööks vajalikud materjalid, seadmed, töövahendid. Tööandja peab töötajale tagama lepingus määratud ajal palga maksmise, puhkepäevade ja puhkeaja andmise.

Töövõtuleping on võlaõigusseadusega reguleeritud leping, mille kohaselt on lepingu poolteks tellija ja töövõtja. Töövõtlepinguga kohustub töövõtja tellija nõudel ja kokkuleppele osutama mingi konkreetse teenuse või tegema kindlaks määratud asja või toote. Töövõtuleping sõlmitakse kindlaks tähtajaks, konkreetse töö tegemiseks. Kuidas ja millisel ajal ja kellega töövõtja tellijaga kokkulepitud töö teeb või teenuse osutab, see pole tellijale oluline ega vaja tellija poolset pidevat kontrollimist. Töövõtja peab töö või teenuse osutama oma instrumentide, vahendite ja seadmetega, kui ei ole lepingus kokkulepitud teisiti. Tellija ja töövõtja võtavad teenuse või töö vastu ning koostavad selle kohta üleandmise- vastuvõtmise akti, kus siis fikseeritakse tehtud tööde maht, teostatud tööde ajaline maht jms.

Mis peab töölepingus sisalduma?

Töölepingul ei ole kohustuslikke tingimusi, vaid olulised tingimused määratakse tööandja ja töötaja poolt arvestades konkreetset töösuhet. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kõik töö tegemiseks vajalikud tingimused. Küll peab tööandja peab töölepingus kirjalikult esitama selgelt ja üheselt arusaadavalt vähemalt järgmised andmed:

1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;

2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;

3. tööülesannete kirjeldus;

4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;

5. töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;

6. muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;

7. tööaeg ehk aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid;

8. töö tegemise koht;

9. puhkuse kestus;

10. tööandja juures kehtivad töökorralduse reeglid (tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad);

11. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;

12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Millistel alustel saab töölepingu lõpetada?

Tööleping võib lõppeda kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga või ülesütlemisega (korralise või erakorralise ülesütlemisega).

Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

Tööleping lõpeb töötaja surmaga.

Töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva.

Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda erakorraliselt üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel (nt tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel, ülesütlemine töötaja poolt, ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel, kollektiivne ülesütlemine).

Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.”

Töövaidluse õigusroboti looja